Vastlapäev..
... ka liugupäev, pudrupäev ja lihaheide.
Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla – see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon.
Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud – muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit.
Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak*. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid.
Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos.
Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõutada. Juukseid kammiti hoolega.
* kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim
 |
| I koht läks kahe võistkonna vahel jagamisele. |
Mängisime segavõistkondadega pallimängu.
Kelgutasime Männikul.
Sõime hernesuppi ja vastlakuklit.
No comments:
Post a Comment