TÄNA OLID LASPED ÕPETAJAD

ESEEL HIIA EII GARTA GOLI. IA OSSGAAP IUUPA LUKETA. DA EI VÕÕDA KOLLII KOOLI GASA. ESELL ÖBIB OLEKA.

KAS TEIE OSKATE PARANDADA??? KUI EI OSKA, VAADAKE LAPSE VIHIKUSSE JA NÄETE, KUI OSAVAD NAD ON :)

Kelleks tahan saada?

Nii tore oli lugeda laste unistustest, süda kohe kergem ja õnnelikum!
Lugege ise....

Tahan saada loomakaitsjaks. Mulle meeldivad loomad ja linnud. Saan nautida loodust, reisida erinevates maades. Selleks peab palju õppima. Tahan pääsukesi päästa, et nad välja ei sureks. Pääsuke on Eesti rahvuslind. Mina arvan, et see amet on tore. Stenver

Õpetajaks tahan saada, sest siis saan kõiki õpetada. Rebeka

Tahan saada arheoloogiks. Tahan rohkem teada maailma ajaloost. Eriti meeldivad dinosaurused. Ma tahan teada, kui suured olid dinosaurused. Siis saab palju reisida. Tore on midagi uut reisida. Matthias

 Mina tahan saada politseinikuks. Mulle meeldib politseivorm ja auto. Minust saab hea politseinik. Hoian korda ja püüan pätte. Mina aitan inimesi. Toomas

Tahan saada kudujaks. Karlotte

Tahan saada õmblejaks. Andra Aileen
Mulle meeldib teha meiki ja soengut. Tahan omale ilusalongi. Kristin
Mina tahan saada iluvõimlejaks. Mariangela
20. aastaselt töötan politseina ja püüan pätte. Kervin
Juuksuriks, sellepärast et ta teeb juukseid ja ta lõikab kääridega. Anett
Mina tahan saada tubliks töömeheks, kes ehitab maju. Tahan töötada traktoriga JCB mark. Tahan kaevata kraave ja vedada liiva. Oliver
Mina tahan saada baleriiniks. Mulle meeldib tantsida. Mina tahan esineda. Esinen Saku Vallamaja saalis. Mulle meeldib tantse õppida. Hakkan esinema laupäeviti. Tantsin väikeste luikede tantsu. See on ilus ja raske. Mulle meeldib see tants. Tule mind vaatama! Saskia

Mulle meeldivad meri ja laevad. Mina hakkan kapteniks. Sõidan suure kruiisilaevaga, mis on Titanicust ja Queen Maryst suurem. Laeva nimi võiks olla Milla Line. Laev on suur ja seal on huvitavaid kohti. Suure laevaga on parem sõita kui auto või lennukiga. Soovin saada kapteniks, sest meresõit on huvitav. Saab näha kaugeid maid ja huvitavaid kohti. Meresõidul võib näha kalu, delfiine, vaalasid, haisid ja hülgeid. Kutsun kõik sõbrad oma laevaga sõitma. Herman Hendrik
Tahan saada kunstnikuks. Mulle meeldib joonistada kõige rohkem maju, puid ja metsa. Tahan inimestele meeldida. Joonistan siis, kui tuju tuleb, mitte kui peab. Teenin palju pappi. Üks pilt maksab 60-200 eurot. Teen oma näituse. Andrè

Kui ma suureks saan, hakkan ma loomapidajaks, sest ma armastan väga loomi.Ma võtan ainult lahked loomad, kes kellelegi liiga ei tee ja teisi ei hammusta. Teen niisuguse nimekirja, kus on kirjas kõik tuttavad ja nemad lasen tasuta sisse. Siis pean ka looaarsti töö selgeks õppima. Kui vaba aega jääb, siis olen viiulimängija, balletitantsija ja arst. Ma teen loomaaia Kiisale. Ingela Riine

Mina tahan saada klaverimängijaks. Mulle meeldib klaverimuusika. Hakkan andma kontserteid. Lisaks esinen raadios ja televiisoris. Teine kord käin võistlustel. Mõnikord õpetan ka teisi. Klaverimängija amet on väga hea, sest seal on väga palju ilusat muusikat. Ilusa muusikaga rõõmustan inimesi. Kuidas saada heaks klaverimängijaks? Sügisel hakkasin käima muusikakoolis. Marleen

Mina tahan saada modelliks, siis saab palju reisida. Carmen Meriel
Tahan saada loomaarstiks, sest loomad on nii armsad ja toredad. Armastan väga kassipoegi. Karmen
Tahan saada teedeehitajaks. Siis saab traktori ja teerulliga sõita. Teen hästi korralikud teed. Panen ka torud korralikult maa alla, siis on teistel palju parem sõita ja kõndida.  Ranno

Mina hakkan jalgpalluriks. Löön hästi palju väravaid. Käin juba praegu jalgpallitrennis. Seal läheb mul üha paremini. Muide, lõin ühes trennis koguni 2 väravat. Enne kui käisin veel noorematega koos trennis, siis läks mul veel paremini. Seal trennis on väga tore.     Paul

Mina tahan saada mereväelaseks. Mulle meeldivad laevad ja meri. Meeldib merd sõita. Minu vanaisal on Haapsalus oma jaht.Suvel käime sellega merel. Suure laeva laines on lahe loksuda. Mina hakkan laevaga oma riiki kaitsma. Lasen vaenlase pihta tuld. Laevaga tahan sõita ümber maailma. Toon kõigile palju kingitusi. Kevin

KAUA TEHTUD KAUNIKENE...

KAHE NÄDALAGA VALMIS MEIL TÕELINE MEISTRITEOS.

ANNA KÜLASKÄIK YVONNE`I JUURDE

1.OSA

            ANNA PURJETAS KÜLLA. TA JÕUDIS LILLEDE JA LIBLIKATE AASALE. AASAL OLI HALDJALOSS, KUS ELAS YVONNE. NAD HAKKASID TANTSIMA, KUI ÄKITSELT KUULSID NORSKAMIST. NAD SUUNDUSID NORSKAMISE SUUNAS. ANNA JA YVONNE LEIDSID SUURE KIVI, MILLE ALL OLI KOOBAS, KUHU OLI KARUOTT LÕKSU JÄÄNUD. KARUOTT MAGAS PARAJASTI.

AADAM TULI LÕVI LEO JA PÄÄSTE HELIKOPTERIGA OTTI PÄÄSTMA. MUTT TUTI KAEVAS TUNNELI KOOPASSE JA KONTROLLIS, KAS OTIGA ON KÕIK KORRAS. PÄÄSTJAD TÕMBASID KONKSUGA SUURE KIVI PEALT ÄRA JA KARUOTT RONIS MÖÖDA NÖÖRREDELIT HELIKOPTERISSE. OTT JUTUSTAS, KUIDAS TA OLI MESILASTE JA MEELÕHNA JÄRGI KOOPASSE SATTUNUD. KIVI KUKKUS SUURE AEVASTUSE PEALE KOOPA SUU ETTE.

YVONNE KORRALDAS ÕNNELIKU ÕNNETUSE AUKS VAHVA PEO, KUS OLI PALJU KINGITUSI JA KA DISKOPALL.

2.OSA

KUI PIDU LÕPPES, SÕITSID KÕIK PURJEKATEGA KODU POOLE. ÄKITSELT TÕUSIS TUGEV TUUL. ÜKS PURJEKAS SÕITIS TORMIGA KARILE. PÕHJA TULI AUK. KAUNIS MERINEITSI JUHATAS REISIJAD ÜKSIKULE VAHEMERE SAARELE. KUI NAD VAATASID PURJEKA POOLE, SIIS NAD NÄGID, KUIDAS SEE PÕHJA VAJUS.

ELANTISE SAAREL ELASID INIMSÖÖJAD, ZOMBID, LOHED, MUUMIAD JA HIIGLASED. SAARE ÜMBER TIIRUTASID VEEALUSED KOLETISED.

            PÕÕSAST PIILUS ZOMBIE JA LÕVI LEOL TÕUSIS LAKK TURRI. MADU MUIA MÄRKAS, KUIDAS LOHE TULI LÄBI PUUDE JA KOGU MAA RAPPUS. INIMSÖÖJAD TULID SUURE KISAGA JA HAKKASID NEID TAGA AJAMA. DOGI DOORA VÕTTIS KÕIK TURJALE JA PÕGENES. ÕNNEKS SAABUS SIIL FELIX SINIVAALAGA, KES PURSKAS INIMSÖÖJATE PEALE VETT. KÕIK PÕGENEJAD HÜPPASID VAALA PEALE JA FELIX VIIS NAD KOJU.

ELIISE SÜNNIPÄEV

KALLIS ELIISE!

OTSI VIRMALISTE VALGUST,

KANNA HINGES VIKERKAART,

PÄEVA PÄIKESEKIIRTE ALGUST

KUI SEE LÄHEB ÜLE MAA.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

1.D KLASS JA ÕPETAJA KIRSTI

LUGEMISVÕISTLUS

TÄNA TÄITSIME ESIMESE LUGEMISPÄEVIKU LEHE.

VÕISTLUS ALGAS!

"Jäätmetekke vähendamise" projekt

Projekti eesmärk on erinevate kasutuskõlblikke toodete eluea pikendamine.
Selle raames korraldab Kurtna Kooli 5. klass 19.-23.nov. Saku
vallas kogumiskampaania, mille alleesmärk on esemete korduskasutusse
saatmine. Saku sotsiaalhoolekandega on saadud kokkulepe, et nemad
võtavad vastu kõik LASTE talveriided ja jalatsid. Mänguasjad, lauamängud
- annetatakse Saku valla lasteaedadesse, mängutubadesse, kooli
pikapäevarühmadesse, noortekeskustesse, päevakeskustesse. Kõik ülejäänud
asjad jõuavad uuskasutus keskusesse.

Siinkohal üleskutse ja palve kõigile, ärge jätke juhust kasutamata ning teeme oma valla abivajavatele ühe heateo, tuues terved ja kasutuskõlblikud tooted Kurtna kooli KAMPAANIA ANNETUSKASTIDESSE, mis asuvad algkooli ja gümnaasiumi fuajees.

ARVUD

TEISIPÄEVAKS TULEB MATEMAATIKA VIHIKUSSE TEHA VAHVA NUMBRIPILT.

ESIMESED VAHVAD PILDID PABERITEL:

NUMBRIKAARTIDE KASUTAMINE ON ÜHE NÄDALAGA SELGE :)

MARLEENI ISA

TÄNA ÕPPISIME SAALIHOKI KEPI HOIDMIST JA SELLEGA PALLI PIHTA LÖÖMIST. TORE OLI PROOVIDA KÄTT VÄRAVA LÖÖMISEL,  TEHA TEATEVÕISTLUST JA MÄNGIDA PÄRIS MÄNGU KA.

LASTE MÕTTED, MIDA TÄNA TUNNIS TEGIME:

• SOOJENDUSHARJUTUSED
• SAALIHOKI KEPID
• SAALIHOKI PALL
• VÕISTLUSED
• TEATEVÕISTLUS
• SAALIHOKI ÕPPIMINE
• SAALIHOKI
• VÄGA-VÄGA MEELDIS TERVE TUND
• VÄGEV VÕISTLUS
• JOOKS MEELDIS
• MEELDIS SEE, ET MÄNGUSEIS JÄI O:O
• LAHE OLI SEE, ET VÕIMLAS OLI KÕVA MADIN
• VÄGA TORE OLI SEE, ET MARLEENI ISSI TULI MEILE KÜLLA
• MULLE JÄI MEELDE, KUIDAS ME MÄNGISIME JA VAHETUSI TEGIME.
• MULLE MEELDIS, KUI TEGIME SAALIGOLFI HARJUTUSI :)
• VÄRAVASSE LÖÖMINE
• RIVISTUMINE MEELDIS
• MINULE MEELDIS SEE ISSI
• MULLE MEELDIS VÄRAVAVAHT OLLA
• MEELDIS TRENNI TEHA
• MEELDIS SEE, MIS SEE MEES RÄÄKIS

 http://youtu.be/MFVMppGHX6I
 http://youtu.be/BJsZD0n6_H4

AITÄH!

TELEVIISOR

TÄNA VALMIS TELEVIISOR HOMSETE SAADETE JAOKS.

LISAKS TEGID LAPSED IGASUGUSEID ETTEVALMISTUSI OMA SAATE JAOKS.

JÄÄN PÕNEVUSEGA OOTAMA!

KEVINI SÜNNIPÄEV

KALLIS KEVIN!

ÜHT LAULUKEST LAULAVAD ME HUULED,

MIDA SINUNI KANDMAS ON TUULED.

ME LAULDES SOOVIME SUL ÕNNE,

OLE TERVE JA HÄSTI END TUNNE!

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

1.D KLASS JA ÕPETAJA KIRSTI

ELIISE VANAISA TUNDI ANDMAS

TÄNA OLI TAAS VÄGA VAHVA PÄEV! LISAKS KEVINI SÜNNIPÄEVALE TULI ELIISE VANAISA MEILE KLASSI KÜLLA.

SAIME TEADA, KUIDAS VANASTI KOOLIS KÄIDI. KUIDAS 4 KLASSI KÕIK ÜHES RUUMIS KOOS ÕPPISID JA LAPSED ÕPETAJAT ARMASTASID NING HOIDSID. ET KOOLIS OLI ÜKS PALL, MIDA VÄGA HOITI JA  JALAGA EI RAATSITUD LÜÜAGI. RAHVASTE PALLI MÄNGITI SIIS JA PRAEGU.

KUULASIME IGASUGUSEID PÕNEVAID, NALJAKAID JA ÕPETLIKKE LUGUSID.

SELGUS, ET ELIISE VANAISA ON KOOS KIRJANIK HANDO RUNNELIGA KOOLIS KÄINUD NING TA TUNNEB PALJU SPORTLASI.

VEEL SAIME TEADA, ET ELIISE VANAISA ON RAAMATUID TÕLKINUD JA KIRJUTANUD.

JOOGAGA TEGELENUD.

SAIME KA MÕNED SOOVITUSED ELUKS:

• IGA LAPS PEAKS VÄHEMALT ÜHE SPORDIALAGA TEGELEMA
• PAREM ON ÕPPIDA TEHNILISI AINEID
• ÕPPIDA SELGEKS AMET, MIS SÜDAMEST MEELDIB

AITÄH ÕPETLIKU TUNNI EEST!

1.D KLASS

SININE TAHVLILAPP

EELMISEL NÄDALAL KIRJUTASIME RÜHMAS LOO MEIE KLASSI VALLATUST TAHVLILAPIST...

SININE TAHVLILAPP

ELAS KORD ÜKS TAHVLILAPP, KES KUKKUS TAHVLI PEALT ALLA JA AVASTAS END PÕRANDALT. TA LÄKS MAAILMA AVASTAMA. ISTUS LENNUKISSE. TEDA NÄGI ÜKS INIMENE JA TAHTIS TA ÜLES VÕTTA. TAHVLILAPP JOOKSIS EEST ÄRA. TA AINA JOOKSIS JA JOOKSIS JA JOOKSIS….  TA JÕUDIS HISPAANIASSE, KUS MAANDUS ÕNNELIKULT RANDA NING LÄKS PÄEVITAMA. ÄKITSELT VIIS VESI TA MINEMA. ÕNNEKS NÄGI TA DELFIINI JA LÄKS TEMAGA UJUMA. SIIS SATTUS TA SAARELE JA NÄGI TIIGRIPOEGA, KES TAHTIS TEMAGA MÄNGIDA.

ELIISE, MARIANGELA, AMANDA JA ANETT

SININE TAHVLILAPP

MEIE KLASSIS ON ÜKS VALLATU TAHVLILAPP, TA ON SININE JA TA OLEKS ÄÄRE PEALT ÄRA VISATUD. ÕNNEKS EI VISATUD, SEST MÕNI PÄEV OLI TA KORRALIK, AGA SIIS LÄKS JÄLLE HALVAKS NING EI KUSTUTANUD TAHVLIT..

KARLOTTE, MARLEEN, KARMEN, REBEKA

SININE TAHVLILAPP

ÜKSKORD KUKKUS SININE TAHVLILAPP MAHA. TA TÕSTETI ÜLES. TA TAHTIS KÜLL ÜHT VALESTI LÄINUD SÕNA KUSTUTADA, AGA OLI VAHEPEAL ÄRA KUIVANUD. SIIS VIISID KORRAPIDAJAD TA KRAANIKAUSI JUURDE JA TEGID TA MÄRJAKS. KUI SÕNA KUSTUTATUD OLI, SÕITIS TA ROOTSI. ROOTSIS NÄGI TA ÜHE POE SEINAL TAHVLIT, MIS OLI VÄGA MUST. TA HAKKAS SEDA KUSTUTAMA.

KRISTIN, PAUL, KERVIN, TOOMAS

SININE TAHVLILAPP

OLI KLASS, KUS TAHVLILAPP KOGU AEG TAHVLIT PIDI PUHASTAMA. TA LAIUTAS NII, ET HÄRRA KRIIDIL EI OLNUD RUUMI.

OLIVER, RANNO, HERMAN, AILEEN

SININE TAHVLILAPP

TAHVLILAPP HÜPPAS LANGEVARJUGA TAHLILT ALLA, SIIS AKNAST ALLA. ÜKS KOOLILAPS KORJAS TA ÜLES NING VISKAS PRÜGIKASTI. ÜKS LIND VÕTTIS TA SEALT ÄRA JA VIIS OMA PESSA. PUU OTSAS ELAS ORAV, KES VIIS LAPI PESAST ÄRA.
 INGELA, KEVIN, TRISTAN, ANDRÈ

SININE TAHVLILAPP

ELAS KORD ÜKS VÄIKE VALLATU TAHVLILAPP. TA HÜPPAS KOGU AEG TAHVLILT ALLA. TA TAHTIS SEIGELDA. KORD JOOKSIS TA DIIVANI ALLA JA SEALT KAPPI. KAPIS OLI PALJU ILUSAID RIIDEID. TALLE MEELDISID ILUSAD RIIDED. TA PUGES ISEGI RIIETE SISSE. TA VALIS JA VALIS, KUNI LEIDIS KÕIGE…

 MERIEL, SASKIA, MATTHIAS, STENVER

KARLOTTE JA MARIANGELA ISA TUNDI ANDMAS

TEGIME TÄNASEST VAHVAST PÄEVAST EESTI KEELE TUNNIS VÄIKESE KOKKUVÕTTE. 

MEILE MEELDIS ERITI…

• LIPPUDE TÄHESTIK

• LAEVAD
• KALAD
• KELLAD

• AUTOPAAT, MIS UJUB MERES JA SÕIDAB MAAL
• KALA, KELLE NIMI ON MERIKURAT

• VAPID
• SÕJALAEVAD
• TÄHESTIK
• ALLVEELAEV

• HAUGID
• NUMBRID
• LAEVAJUHT
• MEREROBOT
• SUURED LAEVAD

• ABILAEV
• PILOT

• KALAHUNNIKU PILT

• PILT, KUS OLID KALAD KOOS MOBIILIGA

• KUI KAJAKAS JÄI RIDVA KÜLGE KINNI
• MEELDIS SEE, KUI PILTE VAATASIME
• IGASUGUSED ERINEVAD LAEVAD
• LAEVADE NIMED
• KUI PALJU KALU ÜLDSE VÕIB SAADA
• MERITÄHT KARLOTTE JA MARIANGELA ISA KÄES

• USSIMOODI KALA SILM, KES IMEB JA VÕIB KA HAMMUSTADA
• VANAAEGNE KELL
• POMMITAMISKAHURID
• KAATER
• PÄÄSTEKAATER
• TURSK
• PUKSIIR
• NORRA TURSAD ON TEIST VÄRVI
• FREGATT
• RANNAVALVE
• MEREMIINIDE JUTT

• EESTI SÕJALAEV „SULEV“, KUS KARLOTTE JA MARIANGELA ISA TÖÖTAS
• INGEL JA KUJUD LAEVA ETTE EHITATUD
• KÜLMAS VEES KALAD TEIST VÄRVI
• LAEVA REMONDI PILDID
• PURJELAEVAD
• LAEVADE SALASÕNUMID JA MORSE

PARIMAD ETLEJAD

KIITUS MEIE KLASSI PARIMATELE ETLEJATELE!

INGELA RIINE JA MATTHIAS

MADU KOOLIS

TÄNA KÄIS LOOMAKAITSET ESINDAV SPETSIALIST RÄÄKIMAS LOOMADEST, NENDE EEST HOOLITSEMISEST JA KINKIS IGALE ÜHELE RAAMATUKESE. ÜLLATUSEKS OLI TAL KAASAS TEMA ISIKLIK LEMMIKLOOM..

...KEDA SAIME KA PAITADA :) KES MUIDUGI JULGES JA TAHTIS!

HALLOWEEN

HALLOWEEN`I TÄHISTATAKSE ÖÖL VASTU 01.NOVEMBRIT. ERITI POPULAARNE ON PÜHAKUTE PÄEV AMEERIKAS.

PÕHITUNNUSEKS ON ÕÕNES KÕRVITS, MILLELE ON KÜLJE PEALE SISSE LÕIGATUD NÄGU JA SISSE PANDUD KÜÜNAL- KÕRVITSALATERN. KEVIN MEISTERDAS ISAGA MEIE KLASSILE KA MEIE OMA LATERNA. AITÄH! KOLMAPÄEVA HOMMIKUL KOLLITASIMEGI ÜKSTEIST NING TEISI LAPSI JA PÕLETASIME KÜÜNLAID ÕUES.

SAMUTI KASUTATAKSE VÕIMALUST KOSTÜMEERITULT RINGI LIIKUDA. LAPSED "KOLLITAVAD " NAABREID, SEADES NEID VALIKU ETTE: "KOMM VÕI POMM?" POMMI ALL MÕELDAKSE TRIKKI VÕI MINGISUGUST VEMPU. KUI NAABER ANNAB NT KOMMI, ON KÕIK KORRAS, KUID KEELDUMISEGA VÕIB ARVESTADA MÕNE VEMBUGA.

JUHUL, KUI EI OLE VÕIMALIK KOLLIMASKE MURETSEDA, KORVAB MASKI PUUDUMISE MEIK.

EESTI KEELES LUGESIME ÕUDSET JUTTU, VAHETUNDIDES TANTSISIME JA TRALLISIME NÕIALAULU SAATEL RINGI. VEEL TEGID KÕIK  KUULUTUSE, REKLAAMI VÕI RETSEPTI. IGAÜKS LÕIKAS KA OMA NÕIA VÄLJA, ET NEED SAAKSID RINGI KIHUTADA JA TEMBUTADA... KÕHE, AGA HUVITAV PÄEV OLI :)

ROHKEM INFOT: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php